Mida tähendab sõeluuring?
Mida tuleks teada rinnavähist?
Mis on rinnavähi riskifaktorid?
Milliseid sõeluuringuid rinnavähi avastamiseks tehakse?
Mida tehakse siis, kui sõeluuringu tulemus pole korras?
Millised on rinnavähi sõeluuringute riskid?
[wpanchor id=”#mammo”]Mida tähendab sõeluuring?
Sõeluuring tähendab seda, et vähki otsitakse juba enne, kui inimene mingeid sümptomeid näeb või tunneb. Tänu sellele on võimalik vähk üles leida varajases staadiumis. Kui ebatavaline koetükk või vähk avastatakse varakult, võib seda olla lihtsam ravida. Selleks ajaks, kui ilmuvad sümptomid, on vähk võib-olla hakanud juba inimese kehas levima.
Teadlased püüavad aru saada, millistel inimestel tekib suurema tõenäosusega mingit kindlat tüüpi vähk. Samuti uurivad nad meie eluviise ja meid ümbritsevaid asju, et mõista, kas ja mis vähki põhjustab. Sellise info abil on arstidel võimalik soovitada, kellele tuleks kindlasti vähi sõeluuringuid teha, milliseid sõeluuringu meetodeid võiks sealjuures kasutada ja kui tihti peaks neid teste läbi viima.
Tähtis on pidada meeles, et kui sinu arst soovitab sul sõeluuringu testi teha, ei tähenda see sugugi, nagu arvaks ta, et sul on vähk. Sõeluuringuid tehaksegi siis, kui inimesel ei ole mingeid vähi sümptomeid.
Kui sõeltesti tulemus kaldub normist kõrvale, tuleb sul käia ka teistel uuringutel, et saaks selgeks, kas sul on vähk või mitte.
[wpanchor id=”#mammo2″]Mida tuleks teada rinnavähist?
Rinnavähk on haigus, mille käigus kujunevad rinna kudedes pahaloomulised (vähi)rakud.
Rind koosneb sagaratest ja juhadest. Kummaski rinnas on 15–20 sagarat, milles on omakorda palju väiksemaid osi, mida nimetatakse sagarikeks. Sagarike otsas on tosinate kaupa pisikesi mugulaid, mis võivad toota piima. Sagaraid, sagarikke ja mugulaid ühendavad peenikesed torud, mida nimetatakse juhadeks.
Peale selle paiknevad igas rinnas veresooned ja lümfisooned. Viimastes voolab peaaegu värvitu vedelik, mida nimetatakse koemahlaks ehk lümfiks. Lümfisooned viivad organiteni, mida kutsutakse lümfisõlmedeks. Need on väikesed oakujulised moodustised, mida leidub kogu kehas. Nad filtreerivad lümfis sisalduvaid aineid ning aitavad võidelda infektsioonide ja haiguste vastu. Rindade lähedal leidub lümfisõlmede kobaraid kaenla all, rangluu kohal ja rindkeres.
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal rohkem kui 500 naist.
[wpanchor id=”#mammo3″]Mis on rinnavähi riskifaktorid?
Riskifaktoriteks nimetatakse kõiki tegureid, mis suurendavad tõenäosust, et inimene haigestub mingisse haigusesse. Rinnavähi riskitegurid on järgmised:
- vanus (risk kasvab vanuse suurenedes)
- menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat)
- esimene sünnitus hilises eas (pärast 30. eluaastat)
- mitte ühtegi sünnitust
- eelnev rinnavähi diagnoos
- mõned healoomulised rinnahaigused
- rinnavähk emal või õel
- rindade või rindkere elundite kiiritusravi
- hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tarvitamine
- ülekaalulisus
- alkohoolsete jookide tarvitamine
[wpanchor id=”#mammo4″]Milliseid sõeluuringuid rinnavähi avastamiseks tehakse?
Vähi avastamiseks tehakse sõeluuringutena mitmesuguseid teste.
Mõnda sõeltesti tehakse sellepärast, et see on osutunud kasulikuks nii vähijuhtude varajasel avastamisel kui ka nendesse vähkidesse suremise võimaluse vähendamisel. Teisi teste tehakse eelkõige seetõttu, et nende abil on võimalik teatud inimestel vähki avastada, ehkki teaduslikult ei ole tõestatud, et nende testide kasutamine aitaks vähendada vähki suremise riski.
Teadlased uurivad sõelteste, et teha kindlaks, millised neist on kõige kasulikumad ja toovad sealjuures kaasa kõige vähem riske. Vähi sõeluuringuid jälgitakse samuti selle mõttega, et kas vähi varajane avastamine (enne kui see hakkab sümptomeid tekitama) vähendab tõenäosust, et inimene selle vähi tõttu sureb. Mõningate vähiliikide puhul võib varajane avastamine ja ravimine kindlasti anda tulemuseks suurema tõenäosuse haigusest paraneda.
Rinnavähi sõeluuringuna tehakse tavaliselt kolme testi. Need on mammogramm, rindade kliiniline uuring ja rindade iseseisev kontroll.
Mammogramm
Mammogramm on rinna röntgenuuring. Selle abil on võimalik leida kasvajaid, mis on veel nii väikesed, et neid ei olegi tunda. Mammogrammiga võib leida ka invasioonieelset vähki – muutunud rakke rinna piimajuha sisepinnal –, mis mõnel naisel võib areneda invasiivseks vähiks. See, kui tõhusalt mammogrammid rinnavähki avastada aitavad, sõltub nii kasvaja suurusest, rinnakoe tihedusest kui ka arsti-radioloogi oskustest ja vilumusest.
Mammogrammide kohta loe lisa siit.
Rindade kliiniline uuring
Rindade kliiniline uuring tähendab seda, et patsiendi rindu uurib arst. Ta kompab hoolikalt rindu ja kaenlaaluseid, et avastada tükke, mügarikke või midagi muud, mis tundub kahtlane ja ebatavaline.
Rindade iseseisev kontroll
Kõik üle 20 aasta vanused naised võiksid ise korra kuus oma rindu kontrollida. Kui naisel käivad menstruatsioonid, siis sobib rindade kontrolliks kõige paremini 7. päev pärast menstruatsiooni algust. Ka selle uuringu käigus tuleb jälgida, kas rinnas leidub mingeid tükke või on tunda ja/või näha midagi muud ebatavalist.
[wpanchor id=”#mammo5″]Mida tehakse siis, kui sõeluuringu tulemus pole korras?
Kui neist kolmest testist ühe tulemusena avastatakse rinnas tükk või mingi muu muutus, suunab arst su täiendavatele uuringutele. Arst võib kasutada leiu täpsustamiseks ultraheliuuringut, magnetresonantsuuringut ja/või rinnast koeproovi võtmist. Neid uuringuid rinnavähi sõeluuringu meetodina ei kasutata.
Ultraheliuuring on protseduur, mille käigus kõrgsageduslikud helilained (ultraheli) põrkuvad tagasi organismi siseelunditelt ja kudedelt ning tekitavad kaja. Need kajalained moodustavad keha kudedest pildi, mida nimetatakse ultrahelipildiks ehk sonogrammiks.
Rinna ultraheliuuringute kohta loe täpsemalt siit.
Magnetresonantsuuring on protseduur, milles kasutatakse magnetit, raadiolaineid ja arvutit. Nende abil tehakse mõnest keha piirkonnast detailsete piltide rida. Magnetresonantsuuringu abil on võimalik täpsemalt diagnoosida sõlmi, mis on kliinilise uuringu või iseseisva kontrolli käigus rinnast leitud. Samuti aitab magnetresonantsuuring eristada vähki armikoest. Uuringu tegemiseks ei kasutata üldse röntgenikiirgust.
Rinnast proovide võtmine tähendab seda, et rinnakoest võetakse rakke, mida uuritakse mikroskoobi abil. Koeproovide võtmisel kasutatakse kolme meetodit:
peennõelabiopsia – peenike nõel torgatakse rinna muutunud piirkonda, et tõmmata sealt rakke ja vedelikku, uuringu kontrollimiseks võidakse kasutada ultraheli või mammograafiat;
jämenõelabiopsia – pärast kohalikku tuimastust torgatakse rinna muutunud piirkonda spetsiaalne nõel, mis lõikab muutunud piirkonnast koetüki;
rinnanibu puutepreparaat – rinnanibu peale pannakse väike klaasplaat, mille abil võetakse rinnaeritisest proov.
[wpanchor id=”#mammo6″]Millised on rinnavähi sõeluuringute riskid?
Kõigi sõeluuringutega on seotud teatud riskid. Sõeltesti tulemuste üle võib olla raske otsustada ja sugugi mitte kõigist sõeltestidest ei ole kasu. Enne sõeltesti tegemist tuleks arstiga nõu pidada. Oluline on teada, mis riskid on iga testiga seotud ja kas on tõestatud testi tõhusus vähki suremise riski vähendamisel.
Rinnavähi sõeluuringute riskid on järgmised:
- Rinnavähi avastamine ei pruugi parandada naise tervist ega pikendada tema elu. Sõeluuringust ei ole kuigivõrd abi juhul, kui patsiendil on kiiresti arenev rinnavähk või kui vähk on juba levinud teistesse kehaosadesse. Samuti ei pruugi kõik mammograafilises sõeluuringus leitud rinnavähid üldse sümptomeid tekitada ega ohtlikuks muutuda. Sellise vähi puhul ei aita ravi patsiendil kauem elada, vaid võib hoopis põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid. Praegusel ajal ei ole võimalik kindlalt öelda, millised sõeluuringute käigus leitud rinnavähid hakkavad sümptomeid tekitama ja millised mitte.
Testid võivad anda valenegatiivseid tulemusi. Sõeltesti tulemus tundub normikohane, aga patsiendil võib ikkagi olla rinnavähk. Kui naine saab sõeltestiga sellise valenegatiivse tulemuse (test ei näita vähki, mis on tegelikult olemas), ei pruugi ta minna arsti juurde isegi siis, kui tunneb endal mingeid sümptomeid.
Mammogrammidelt võib jääda märkamata iga viies rinnavähk. Valenegatiivseid tulemusi esineb sagedamini noortel naistel, sest nende rinnakude on tihkem. Valenegatiivse tulemuse võimalust võivad mõjutada ka:
- kasvaja suurus,
- kasvaja arenemise kiirus,
- hormoonide – nt östrogeeni ja progesterooni – tase naise kehas,
- radioloogi oskused ja vilumused.
Testid võivad anda valepositiivseid tulemusi. Sõeltesti tulemus näitab muutust või kõrvalekallet, aga tegelikult pole patsiendil ei vähki ega muud tervisehäiret. Sõeltesti valepositiivne tulemus (test näitab vähki, mida tegelikult ei ole) muudab ärevaks nii patsiendi kui ka arsti. Tavaliselt tehakse siis lisauuringuid (näiteks biopsia), millega on aga seotud teatud riskid.
Kui testi tulemus kaldub normist kõrvale, selgub hiljem enamasti siiski, et tegu ei ole vähiga. Valepositiivseid tulemusi esineb sagedamini:
noortel naistel,
naistel, kellel on varem võetud rinnast biopsia,
naistel, kelle lähisugulastel on esinenud rinnavähki,
naistel, kes kasutavad hormoone – östrogeeni ja progesterooni.
Ka arsti oskused ja vilumused võivad mõjutada valepositiivse tulemuse võimalust.
Mammogrammi tegemise käigus saab rind kiiritada. Alati on olemas risk, et kiiritus ise põhjustab rinnavähki. Risk, et rinnavähk tekib mammograafilise sõeltesti või röntgenuuringu tõttu, on suurem noortel naistel ja suurema kiirgusdoosi puhul. Üle 40 aasta vanustel naistel on regulaarse mammograafilise sõeluuringu kasutegur kindlasti suurem kui selle käigus saadavast kiirgusdoosist tulenev risk.
Rinnavähi sõeluuringute riskid ja kasud võivad olla eri vanusegruppide puhul erinevad:
- Naistel, kellel on jäänud elada viis aastat või vähem, võib varajases staadiumis rinnavähi avastamine ja ravimine hoopis vähendada elukvaliteeti, aitamata neil sealjuures kauem elada.
- Üle 65 aasta vanustel naistel võivad sõeltesti tulemused viia edasiste uuringute ja testideni, mille tulemuste ootamine muudab neid närviliseks ja murelikuks. Samuti pole selles vanuses leitud rinnavähid tavaliselt eluohtlikud.
- Alla 35 aasta vanuste naiste puhul, kes lähevad rinnaprobleemide tõttu arsti juurde, ei pruugi mammogrammi tulemused aidata nende ravi määrata.
Rutiinseid rinnavähi sõeluuringuid soovitatakse naistele, kes on saanud rindkere kiiritusravi, eriti noores eas. Mammogrammide ja magnetresonantsuuringute kasud ja riskid pole nende naiste puhul teada.
Pea meeles!
Ükskõik kui vana sa oled – kui sul esineb mõni rinnavähi riskiteguritest, peaksid sa kindlasti küsima arstilt, millal sul tuleks alustada regulaarsete mammogrammidega ning kui sageli tuleks sul sõeluuringuid teha.
Kui märkad oma rindades mingeid tükke või mügarikke või tunned mingeid muid muutusi (rinnavalu, ebamugavustunne, eritis rinnanibudest), siis pöördu arsti poole isegi juhul, kui oled hiljuti käinud rinnavähi sõeluuringul ning sulle on öeldud, et kõik on korras.